Lemmikõpetaja 2025 Ahti Saares

Sofia: Mis tunne on olla lemmikõpetaja?

õp Ahti: Ega ei oskagi öelda, mingist erilist tunnet võib-olla ei ole. Tore, kui lapsed usaldavad ja sellega on kõik okei. Aga ma arvan, et ta õpetajatöö osa ja ikka tore.

Anita: Mis tunne teil oli, kui teie nime öeldi?

õp Ahti: No üllatunud olin sellepärast, et ega ma midagi sellist ei oodanud. Kunagi on tõesti mind lemmikõpetajaks valitud, aga sellest on juba tükk aega möödas. See oli tõesti väga suur üllatus.

Sofia: Kas te olete ka varem olnud lemmikõpetaja?

õp Ahti: Jah, ühe korra oli kunagi. Ma ei oskagi öelda, mitu aastat tagasi, aga kunagi ammu oli küll selline juhus.

Anita: Kas te tahtsite väiksena õpetajaks saada ja kui ei, siis kelleks?

õp Ahti: Ega lapsena ei teadnud küll, kelleks tahtsin saada. Minu lapsepõlves tahtsid poisid kosmonaudiks saada. See oli kaugel sügaval nõukogude ajal. Õpetajaks õppimine tuli suhteliselt ootamatult ja ju siis ta pidi nii olema.

Sofia: Kui kaua te olete siin koolis töötanud?

õp Ahti: Kümme aastat on täis vist või isegi 11. Ma arvan, et 10 aastat on igal juhul täis.

Anita: Kuidas tekkis mõte õpetajaks saada?

õp Ahti: Ei tea täpselt. Lihtsalt mõtlesin, et läheks õppima. Siis läksin õppima saksa keelt ja nii see tuligi, et läksingi õpetajaks ka pärast ülikooli lõppu.

Sofia: Kui te õpetajaks saite, siis kuidas leidsite meie kooli?

õp Ahti: Oi jummel. Siin koolis oli vaja saksa keele õpetajaid ja siis me kolleegiga tulime siia ja hakkasime saksa keelt õpetama.

Anita: Kuidas innustaksid lapsi õpetajaks saama?

õp Ahti: Tuleb tööd teha, õppida ja kui sa tunned, et sulle meeldib teiste inimestega koostööd teha, eriti lastega, ja neile veel mingeid teadmisi edasi anda, siis kindlasti minna õpetajaks õppima. See on tore amet.

Sofia: Kuidas teile meeldib õpetaja olla?

õp Ahti: Ma ei teagi, lihtsalt olen kogu aeg seda teinud ja ju siis sobin või kõlban selleks. Igal juhul olen seda teinud, ma ei ole kunagi niisuguse nurga alt seda mõelnud. See lihtsalt ongi minu elukutse.

Anita: Mis on õpetajatöö juures kõige raskem?

õp Ahti: Kõige raskem on võib-olla erinevate lastega ühes klassis hakkamasaamine. Ma ei oskagi öelda, seal on kõik raskused selle töö loomulik osa. Ei olegi niimoodi, et on väga raske või väga kerge, raskused on töö üks osa ja ta peab lihtsalt nii olema.

Õpetaja Ahtiga vestlesid 5.t Sofia Maria ja Anita.