Kooliaasta algas!
Intervjuu koolijuhiga, 5.t Anna ja Lola
Anna: Mis on uue õppeaasta plaanid?
direktor Egle: Uuel õppeaastal kõige suurem väljakutse on ju see, et me kõik kolisime ühte majja. Me peame sellel aastal vaatama, et me siia kenasti ära mahume, väiksed ja suured koos. Ja plaanid on ju nii, et kõik see, mida me tahame õpilastele õpetada, saaks õpetatud ja kevadeks õpilased lisaks sellele, et nad on targad, on nad ka rõõmsad.
Anna: Okei, kuidas on läinud esimene nädal?
direktor Egle: Esimene nädal läks väga kiiresti. Esimene september oli ju hästi pidulik päev, aga siis teisest päevast algas õppetöö ja nii palju mahtus esimesse nädalasse. Just nagu ma ütlesin, kuhu õpilased mahuvad. Meil on uus toitlustaja, kuidas me söödud saame, kes kuhu ruumi läheb, kus õpetada, õpetajate jaoks on ka uus, sest nemad peavad nüüd ju mööda maja klassi otsima. Aga mul on hea meel, et tegelikult olid kõik kuidagi rahul ja rahulikud, et ei olnud sellist liiga suurt tormamist, et kuna ilmad on ka veel ilusad, siis läks kõik väga hästi.
Anna: Kuidas on parem, kas kaks maja või üks maja?
direktor Egle: Mina arvan, et üks maja. Apteegi maja oli väga armas, mulle meeldis ta algusest kuni lõpuni väga. Aga kui me 14 aastat tagasi sinna majja kolisime, siis me ütlesime, et see on nagu nukumaja, niisugune väike, kodune, lapsed tundsid ennast hästi turvaliselt. Aga miks ma ütlen, et üks maja on hea, tõesti, me saame kõik koos olla. Mina näen kõiki õpetajaid iga päev, nad ei pea jooksma kahe maja vahet. Minu meelest on nii lahe, et üleval korrusel on väiksed lapsed, et ma saan ka neid näha. Me saame ühisüritusi teha, et hoida kooliperet koos, selleks on üks maja hea.
Anna: Kui kaua Sa oled direktor olnud?
direktor Egle: No vaat, olengi täpselt nii kaua olnud, kui taasavatud Toomkool on tegutsenud. Ehk siis aastast 2011, kui me nüüd teeme kiire arvutuse, siis algas minu 15. aasta.
Anna: Kuidas on direktor olla?
direktor Egle: Väga huvitav töö on, see on raske töö. Kõik juhid peavad päris palju vastutust kandma, ei ole vahet, kas koolis või firmas. Koolijuhina pean ka mina vaatama, et õpetajad saaksid oma tööd teha hästi, et õpilastel oleks hea õppida, et hoone oleks enam-vähem korras. Palju-palju asju on. Aga see on huvitav, sest iga päev on natukene erinev eelmisest päevast. Kuna mulle meeldib inimestega suhelda, meeldib erinevate inimestega tõsistest asjadest rääkida, aga ka nalja teha, eri vanuses inimesed on mulle kogu aeg väga meeldinud. Väga vanad inimesed, keda koolis on meil vähem, aga ka õpetajad, lapsed, lapsevanemad. Nõnda ma ütlen, et mul on väga huvitav töö.
Anna: Miks sa tahtsid just siia kooli tulla direktoriks?
direktor Egle: See on natuke pikem vastus, aga ma püüan siis teha lühemalt. Mul ei olnud alguses plaanis koolijuhiks hakata, ma õppisin ikkagi õpetajaks, algklasside õpetajaks ja usuõpetuse õpetajaks. Aga kui 15 aastat tagasi Toomkirikus tekkis see mõte ajalooline kool uuesti avada, siis vaadati ringi vasakule ja paremale, kes on see inimene, kes seda kooli juhtima hakkab. Oleks vaja ikkagi ühte niisugust tublit õpetajat ja siis leiti, et see võiks mina olla, nii et mitte ma ei kandideerinud direktoriks, vaid mulle tehti ettepanek ja nii ma siia sattusin. Ja ma ei ole kindel, kas ma oleks kuhugi mujale kooli läinud, Tallinnas või Tallinnast väljas koolijuhiks, ma ei ole selles üldse kindel. Aga kui mulle öeldi, et selline ajaloolise kooli uuesti alustamine, täitsa algusest uuesti, siis see tundus minu jaoks väga põnev ja sellepärast ma siia sattusin ja olin nõus.
Anna: Aitäh!
