Direktori tänukõne aktuspalvusel 10.06

Head õpilased, õpetajad, hea koolipere!

Kodu on üks ütlemata hea koht, kus saab mure korral leevendust, koht, kus saab puhata või helesinist taevast nautida. Saame olla tänulikud, et meil on kodud, et meil on rahu ja helesinine taevas. Kodus on hea ka lihtsalt aeg maha võtta.
Ajaga on üks isemoodi lugu. Aega saab raisata, aega saab kulutada, aega saab võtta, aega saab surnuks lüüa, ajaga saab palju teha. Üks teine tuntud laul aga ütleb, et “vahel vaatame taevasse, kas meil on aega veel, kui ei ole, siis seda millegi arvelt laename…” Eks mõned meist teavad, kuidas on lood laenamisega. Võib ju tunduda, et kui laenad… noh näiteks raha… või ka aega… et siis mõneks ajaks mured kaovad… kõik nagu laheneb. Aga tegelikult teame, et aega laenata väga ei saa. Me teeme seda millegi või kellegi arvelt. Peaksime õppima, aga selle asemel vaatame, ega külmikus midagi head näksimist pole; peaksime koeraga jalutama minema, aga selle asemel istume nutiseadmes; peaksime sõbraga suhtlema, et eilne tüli lahendada, aga selle asemel otsime õigustusi, miks hoopis tema peaks minuga ühendust võtma. Aga tegelikult sisimas, seal päris südame lähedal, närib… seetõttu, et tegelikult teame, et aega päriselt ikkagi laenata või osta või omada me ei saa. Meile on antud aeg selleks, et seda targalt ja maksimaalselt ära kasutada.
Üheksa koolikuud on selja taha jäämas. Igaüks teist oskab ise hinnata, kui targalt ta on oma aega kasutanud… või kulutanud. Hoolimata mitmetest tagasilöökidest, olgu see viirus, ebaõnnestunud kontrolltöö või tüli klassikaaslasega, loodan väga, et see kooliaasta ei olnud raisatud aeg. Ka ebaõnnestumistest tuleb osata õppida ja järgmisel korral pöörata see hoopis enda kasuks.

Nüüd aga saate puhata. Kasutage ka puhkuseks antud aega maksimaalselt! Tõstke silmad õpikutelt ja vaadake taevasse, tõstke silmad nutiseadmest ja vaadake hoopis sõbra silmadesse.
Laadige enese akud täis, et siis uutele põnevatele väljakutsetele sügisel taas vastu minna.

Head pered! Aitäh teile teie toetuse eest! Keerulistel aegadel on oluline õlatunne ja õpetajad on teie tunnustavaid sõnu väga vajanud. Õnneks on murelike vanemate kõrval ka alati laia naeratuse ja toetava hoiakuga peresid, kes aitavad õpetajatel ka komistades tõusta ja edasi minna.

Head õpetajad! Minu inimesed! Üks sõber ütles mulle hiljuti, et ainult kiiksuga, sellised pisut hullud inimesed teevad suuri asju. Igavad, hallid, raamidesse mahtuvad seda lihtsalt ei suuda välja vedada. Ma olen väga õnnelik, et minu ümber on parasjagu hullumeelseid, kiiksuga õpetajaid. Meil on pöörane aasta olnud, aga te teate, et läheb veelgi pöörasemaks. Nii et kinnitage rihmad, uus sõit algab üsna pea. Aga te ju teate, et alati enne kiiret sõitu Ameerika mägedes on pisike närvekõditav paus, kus saame mõelda… meil on aega veel, meil on aega veel… ja siis… 3, 2, 1 … start!

Ilusat suve!
Egle Viilma